Korduma Kippuvad Küsimused

Kas toakassi tuleb vaktsineerida?

Jah, sest mitmeid kassidele ohtlikke viirushaigueid võib inimene tuppa tuua jalanõudega.

Baktereid leidub nii toataimedel kui ka rõdul.

Samuti võib toakass kokku puutuda hiirte, lindude ja kirpudega. Lisaks vaksineerimisele on oluline ka ussirohu andmine.

Täpsema info saamiseks tuleb konsulteerida loomaarstiga.

Millal võib looma reisile kaasa võtta ning millele peab tähelepanu pöörama?

Riigipiiri võib ületada loom, kes on vähemalt 111 päeva vana. Loomale peab olema tehtud marutaudivaktsiin, mis tehakse 90 päeva pärast looma sündimist. Marutaudivaktsiini süstist peab olema möödas 21 päeva, enne kui võib reisida.

Riigiti erinevad vaktsineerimisnõuded, seetõttu tuleks põhjalikult uurida reisi marsruudi käigus külastatavaid riike. Euroopa Liidus, näiteks Soomes, Rootsis ja Norras on nõutud ehhinokokoosi tõrje sooritamine. Lisaks peab loomal olema Euroopa Liidu Lemmikloomapass.

Kõige kindlam on enne lemmikloomaga reisima asumist külastada loomaarsti.

Kuidas toimida, kui lemmikloomal on karvavahetusperiood?

Karvavahetus on suurem mure eelkõige kassiomanike jaoks. Protsessi aitavad kiirendada täisväärtuslik toit, toidulisandid ning tursamaksa- ja kalaõlid. Lahtiseid ja aluskarvu aitab eemaldada furminator-kamm. Just lahtiste karvade eemaldamine on karvavahetuse oluliseim osa, sest muidu satuvad karvad loomale soolestiku ning võib tekkida soolesulg.
Koerte puhul on samuti oluline mitmekesine toitumine ning karvavahetust kiirendavad toidulisandid. Erinevad kalamaksaõlid on abiks läikiva ja uue karva tagasikasvule. Koerte jaoks on olemas ka mitmesuguseid šampoone ja palsameid, mis aitavad lahtiseid karvu eemaldada.

Kas puugid on lemmikloomadele ohtlikud ning kuidas puuke ennetada?

Puugid on lemmikloomadele ohtlikud, mõnel juhul võib puugiga nakatumine lõppeda ka looma surmaga. Üks ohtlikumaid haiguseid on puukborrelioos, mille korral koeral võib tekkida palavik, isukaotus, tekib uimasus. Puukborrelioos on üldjuhul tuvastatav vereanalüüsi kaudu.
Puuke saab koertel ennetada, kui kasutada spetsiaalseid kaelarihmu, mis ei lase puugil koera seljale tulla. Samuti on olemas kuklale pandavad tilgad, mis surmavad puugi enne kui nakatamisprotsess alguse saab. Spetsiaalse preparaadiga on võimalik eemale hoida ka kirbud, sääsed ja kärbsed.
Kassidele on müügis samuti täpilahus, mis aitab surmata puugid, kirbud ja ussid. Reegilina kestavad tilgad ühe kuu.
Kõige kindlam on oma lemmiklooma tervena hoida regulaarsete loomaarsti külastustega.

Kas kass kukub alati käppadele?

Ei. Olulise tähtsusega on pinnas kuhu maandutakse ning kukkumise kõrgus. Olenemata kõrgusest on äärmiselt ohtlikud betoonpinnas ning trepid.
Madalamalt (näiteks 3. korruselt) kukkudes, ei jõua kass end õhus ümber pöörata ning seetõttu võib kukkumine lõppeda luumurdudega. Kõige ohtlikumad vigastused on lõualuu ja koljumõrad, sest kassiomanik ei pruugi vigastust koheselt märgata. Alates 5. korrusest on kukkumise aeg pikem, kass maandub pehmemalt ning enamikul juhtudel ka käppadele.

Kuidas lemmikloomade hammaste eest hoolitseda?

Hammaste eest hoolitsemine on oluline ning selle jaoks peab teadma mõnda üksikasja.
Väikeste koerte puhul on suureks probleemiks piimahambad ja nende vahetumine. Valesti kasvanud või õigel ajal välja tulemata hambad tekitavad koertele valu ning probleemi märkamise korral tuleb koheselt veterinaari poole pöörduda.
Koerte levinud probleem on ka parodontoos ehk hambakivi teke. Parodontoosi tagajärjel võivad koera igemed taanduda ning hambad liikuma hakata. Parim viis hambakivi tekke ennetamiseks on koera hammaste harjamine, kasutades loomaarsti soovitatavaid preparaate, kondi või kõvaks läinud leiva närimine.
Hammaste hooletusse jätmine võib viia ka hambajuurte põletikuni, mis lööb koertel välja silma all. Tihti ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu, ei osata tuvastada ega ravida.

Mille poolest erinevad poe- ja apteegitoidud?

Paljud kassid võivad toidupoes müüdavale toidule tundlikud olla, eelkõige väljendub tundlikkus neerude ning põie talituses või erinevate allergiate kaudu.
Apteegitoit on täisväärtuslikum, mistõttu kulub toitu ka kolmandiku võrra vähem.
Kõige parem on aga õige toit koostöös loomaarstiga välja valida.

Miks lemmikloom ei söö?

Söögiisu on erinevate loomade ja tõugude puhul erinev. Söömise sagedus võib sõltuda ka ilmastikust, näiteks kõrgete kuumakraadidega kaob ka lemmikloomal isu.
Koerte puhul on levinud probleemiks gaasid, mille vastu aitab kõhu masseerimine. Tuleks siiski ka jälgida, et koera kõht ei oleks punnis, see võib viidata maokeerule.
Kassidel esineb sageli karvapalle ja halvemal korral viivad need ka söögiisu. Kui kassiomanikul on vastav kahtlustus, tuleks kass viia loomaarsti juurde, kes manustab loomale spetsiaalset pastat, mis karvad organismist välja viib.
Kui lemmikloom on olnud isutu üle kahe päeva, tuleks pöörduda koheselt veterinaari poole.

Mida teha, kui loomal on jooksuaeg?

Kui looma ei kasutata aretuseks, soovitavad suurem osa loomaarste isaseid lemmikloomi kastreerida. Kastreerimisega kaotab isane loom huvi emaste loomade vastu ega märgista uriiniga oma territooriumi.
Paljud emaste kasside omanikud eelistavad steriliseerimisele ehk sigimisvõimetuks tegemisele hormoontablettide kasutust. Pikaajalisel kasutamisel võivad tabletid aga põhjustada piimanäärme kasvajat, mädaemakat ning teisi terviseprobleeme. Pärast steriliseerimist kaob loomal jooksuaeg.
Steriliseeritud ja kastreeritud loomad on rahulikud ning elavad endiselt täisväärtuslikku ja õnnelikku elu.

Kuidas mõjutavad lemmiklooma elu parasiidid, kuidas neist vabaneda ning kuidas ennetada?

Lemmiklooma võivad kimbutada nii kirbud, täid kui ka erinevad lestalised. Koer või kass, kellel on parasiidid, tunnevad nahal kihelust, neil võivad välja langeda karvad, tekkida kõõm ning halvemal juhul ka nahavigastused ja põletikud. Lisaks võivad kirbud endaga kaasa tuua paelussi tekke, mis kandub ka inimestele.
Kirpudest ja teistest parasiitidest aitab vabaneda parasiidi-, täpsemalt kirbutõrje. On olemas erinevaid šampoone, mis looma nahalt aktiivsed kirbud eemaldavad.
Kõige tõhusam on siiski profülaktika. Parasiite saab ennetada erisuguste vaktsiinide, preparaatide ja kaelarihmade abil, mis kahjureid eemal hoiavad.

Kas lemmikloom võib inimesele kahjulik olla?

Lemmikloom ei ole inimesele kuidagi ohtlik või kahjulik, kui tema eest hästi hoolitseda. Uut lemmikut võttes peab inimene arvestama oma tervisega, näiteks erinevate allergeenidega. Allergiaid aitab tuvastada allergoloog.
Loomi tuleb vaktsineerida ning regulaarselt teha ussitõrjet. Kõiksugused ussid on ohtlikud ka inimestele, eriti imikutele. Samuti on lemmikut omades oluline tihe kätepesu.
Levinud on müüt, et nahaseen saadakse näiteks kassilt, tegelikult 80% juhtudest saab hoopis lemmikloom nahaseene inimeselt.
Kassidel võib esineda toksoplasmoosi, mis on parasiitinfektsioon ja levib inimestele kassi väljaheidete kaudu. Paljudel inimestel isegi nakkusega kokku puutudes, haigus ei avaldu. Ohtlik on nakkushaigus rasedatele, tagajärjeks võib olla raseduse katkemine, loote nakatamine või enneaegne sünnitus. Kiiresti avastatud toksoplasmoosi on võimalik ravida malaariavastase ravimi ja antibiootikumidega.